«Me ei ole nõus kõrvalt pealt vaatama, kuidas Tallinna linn järjekordselt oma käe linnarahva taskusse ajab. Tallinn ei ole vürstiriik, siin elavatel inimestel on õigus kaitsele ja riik siinkohal oma kaitset Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide omavoli eest ka pakub,» ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Tema sõnul toob Tallinnas kehtestatud müügimaks endaga üleriigilise hinnatõusu, ohustab töökohti ja loob suure segaduse ettevõtluses.

«On selge, et Tallinna müügimaks toob endaga kaasa oluliselt rohkem kahju ja segadust kui kasu. Olukorras, kus Tallinn ei ole kärpinud oma valitsemis- ja poliitpropaganda kulusid, ei pea me võimalikuks pealt vaadata, kuidas linnarahva taskust lisaraha võetakse,» rääkis Tsahkna.

Müügimaksu kehtestamine tähendab Tsahkna sõnul sisuliselt seda, et lisaks ebaõiglaselt kõrgele maamaksule võetakse iga tallinlase taskust aastas rohkem kui 1000 krooni lisaraha.

«Vaid päev enne müügimaksu kehtima hakkamist ei tea enamik ettevõtjaid, milliste teenuste pealt maksu kogutakse,» ütles Tsahkna.

Reformierakonna juhatuse liige Keit Pentus märkis, et kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis peab ta õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.

Pentus sõnas, et ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. «Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki,» rääkis Pentus.

Tema hinnangul ulatub Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. «Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele.»

«Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada,» lisas Pentus.

Rahandusministeeriumi teatel kehtib praegu müügimaks Maardu linnas ja Harku vallas. Nemad jääksid algavast aastast nendest tuludest ilma. Pentus ütles, et seadus hakkabki uuest aastast kehtima seepärast, et kõik jõuaksid sellega oma uute eelarvete koostamisel arvestada.

Koalitsioon otsustas kaotada müügimaksu ja paadimaksu üleriigiliselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

Müügimaksu eelnõu antakse parlamendis üle kolmapäeval.

Lähem info ja registreerimine: http://www.ttykk.edu.ee/boatdesign.php

Eesti Väikelaevaehituse Liit
Anni Hartikainen
Tel: 5145968

Sisuline info koolituse kohta:
Jaanis Prii, tel 5201967, e-post jaanis@cassiopeia.ee
TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse õppekava koordinaator

Nii veepolitseil kui ka kohalikul territoriaalsel politseijaoskonnal (Ida politseijaoskond) on õigus ja ka kohustus jälgida “Tallinna Linna Heakorra eeskirja”, mille 7.peatükk “Heakorra nõuded linnas elavale või viibivale isikule” § 13 lg 8 sätestab “keelatud on ujuda ja supelda selleks mitteettenähtud kohas”.

Antud rikkumist saab karistada “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 66(2) lg 1 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk siis kuni 6000 krooni. Nimetatud rikkumist saab lisaks riigipolitseile menetleda ka munitsipaalpolitsei.

Eesti Paat hoolitseb, et Pirita muuli tippu saaksid üles selgelt nähtavad suplemist keelavad plakatid koos trahvihoiatusega.

Lisainfo:
Kristo Herzmann
+372 5837 4124
kristo@estboat.ee

Erinevates ringkondades on seda teemat arutatud juba mõnda aega; tutvustan mõtteid ning probleeme ka Teile lootuses alustada sisutihedat argumenteeritud diskussiooni.

Nimelt on valupunktiks kolmapäevakute lõpusirge, ehk siis merevärava ja jõe muulidevahelise (ja muuli ning topi ujuvsilla vahelise) ala läbimine. Kui jahid võistluse käigus merelt jõele purjetavad, on kaptenite eesmärk kiiresti finišisse jõuda, seega võib juhtuda, et (mitte neile endile) ohtlike olukordade vältimine ei ole prioriteediks. Kui aga kogenematu merele sõita sooviv kaatrijuht või mittevõistleva jahi kapten mereväravas kolme võistlevat täispurjes jahti tema suunas kihutamas näeb, on paanika kerge tulema. Samuti juba muulide vahel liigeldes ei anna võistlevad jahid merele sõita soovivatele kaatritele (jahtidele) just meelsasti teed ning võib tekkida olukord kus merele soovijad peavad sõitma slaalomit jahtide vahel või suruma end ohtlikult muulile lähedale. Võistleva jahi kapten tunneb end tänu suurele kogemustepagasile kindlalt, kuid just see kogenematu kaatri või mittevõistleva jahi omanik on väga ebameeldivas olukorras.

Teiseks valupunktiks on jahtide poolt tekitatavad lained. Paljud topi slipi juures oleva ujuvkai ääres seisvate kaatrite omanikud ei ole rahul jahtide poolt tekitatud lainetusega. Kindlasti ületab täispurjes jaht ka kehtestatud kiirusepiirangut, kuid see selleks – kui lainet ei tekita, pole probleemi. Suured 40+ jalased jahid aga tekitavad laineid ning olukorras, kus terve jõgi on võistlejaid täis, ei ole välja kujunenud liikluskultuur selliselt, et suured jahid sõidaksid muuli poolt finiši suunas ning väikesed sõidaksid kaatrite ujuvkai poolt finiši suunas…

Mõistan, et võistluste lõpetamine jõel on aset leidnud väga kaua aega (on traditsioon) ning võistlejad ise on sellega harjunud, kuid nimetatud valupunktid eksisteerivad kahjuks teiste jõel liiklejate ja parkijate jaoks reaalselt. Saan võistluste korraldajatest aru, jõel võistluste lõpetamise näol on tegu mugava ning ka pealtvaatajale show’d pakkuva lahendusega ning see võikski ju nii jääda, kui ainult poleks neid teisi liiklejaid ja parkijaid ümberringi…

Kas Teie oskate pakkuda lahendusi neile probleemidele?

Laulab Helin-Mari Arder, saatjaks akustilised kitarrid ja trompet

Kaunis muusika, meeldiv miljöö ja hõrgutavad koogid…
Kontsert toimub Jazzkaare festivali raames. Sissepääs muuseumipiletiga, mis maksab 25 krooni.

Lisainfo:
Ürituse plakat
Rannarahva Muuseum

Osalejad:

1. Merle Kuris – MTÜ Balti Keskkkonnafoorum
2. Linda Metsaorg – Eru Lahe Rannarahva Selts
3. Jüri Lember – Meremeeste Sõltumatu AÜ, Erakond Eestimaa Rohelised meretoimkond,
4. Alvi Rand – Erakond Eestimaa Rohelised Saare ja Muhu piirkond
5. Kati Kukk – Eesti Merematkamise selts
6. Mairold Metsaviir – Eesti Merematkamise selts, ESS Kalevi Jahtklubi
7. Ado Tikerpäe – Hoia Eesti Merd, ESS Kalevi Jahtklubi
8. Kaido Vagiström – SA Tapurla sadam, MTÜ Harju Kalandusühing
9. Agni Kaldma – Eestimaa Looduse Fondi mereprogramm
   10.  Andres Tammiste – Purtse merepääste
   11.  Andrus Saulep – Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Mereakadeemia
   12.  Peeter Tiks- Sisevete Laevaliinid, Sisevete Jahtklubi
   13.  Marina Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus
   14.  Erhard Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus
   15.  Mehis Luus – Toila Ontika Merekuurort
   16.  Piia Tamm, Toila Ontika Merekuurort
   17.  Andres Jagor – MTÜ Harju Kalandusühistu
   18.  Ahti Aasma – merehuviline
   19.  Jan Pankovets – Rakendus Ökoloogia klubi
   20.  Deniss Vinogradov – Rakendus Ökoloogia klubi, ArtFactory
   21.  Riina Aasma – SA Rannarahva Muuseum
   22.  Alar Mik – SA Rannarahva Muuseum
   23.  Külli Jaakon – SA Rannnarahva Muuseum

Rannakülade kaardistamine ja koostöö

Paljudes piirkondades on rannakülad välja suremas, inimestel pole lähikonnas tööd, ollakse sunnitud elukohta vahetama, noored lähevad ära. On ka piirkondi, kus rannakülad on aktiivsed, teevad koostööd, soodustavad paigalejäämist. Olukorra kaardistamiseks on vaja saada kontakt kõikides rannakülades kas siis omavalitsuste kaudu või kohale sõites. Rannarahva Muuseum soovib seoses ekspositsiooni uuenemisega koostada virtuaalse rannakülade kaardi, kus on nii ajalooline lugu, kui ka tänapäevane  informatsioon. Toila rannaküla lugu hakatakse koguma kohaliku Leader tegevusgrupi toetusel, plaanis kalurilugude kogumik välja anda ja ka veebi välja panna. Ettepanek välja anda veebipõhine lautrikohtade kaart.

Rannakülade kontaktid on vajalikud, et kaasata kohalikke inimesi neid puudutavatesse otsustesse (näiteks põlise rannapüügi õigus).

Palju infot on kogutud seoses kalanduspiirkondade strateegiate koostamisega, midagi on kindlasti ka Kodukandi liikumisel.

Otsustati:

• Kaardistada, millist infot on juba kogutud ja seejärel töötada välja küsimustik: püsielanike arv, kalapüügiga tegelevate inimeste arv, lautrikohad, sadamad, kooli-poe-rahvamaja olemasolu jne. Riina Aasmale saata informatsioon, mis puudutab juba kogutud andmeid.
• Tegeleda rannakalanduse töögrupis aktiivselt edasi põlise püügiõiguse teemaga

Randlust puudutavad teemad merenduspoliitikas

Merenduspoliitika töögrupile oleks vaja esitada Rannakülade taaselustamist (mida ei kajastata merenduspoliitikas) puudutavaid märkusi ja soove – see võimaldab tulevikus merendusmeetmega saada ka randluse valdkonda raha. Randluse meedet merenduspoliitikas pole, oleks vaja meetmete alla konkreetseid rannarahva teemasid. Ilma riikliku toetuseta ei hakkagi rannakülad arenema.

Otsustati:

• Vaja välja töötada 6-7 randlust puudutavat põhiteemat/postulaati, mis esitada merenduspoliitika töögrupile. Asjaga on kiire, aprilli lõpuks vaja ettepanekud teha. Alar Mik Rannarahva Kojast võtab kureerimise enda peale ja konntakteerub ka valdkonna spetsialistidega.
• Riina Aasma ja Jüri Lember esitavad kutse merenduspoliitika töögrupile tulla Rannarahva Koja koosviibimisele, et nende küsimuste üle arutleda.

Muud teemad

Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus tegeleb Ida-Virumaal venekeelsele elanikkonnale suunatud ja merega seotud keskkonna, hariduse ja kultuuriprojektide eestvedamisega. Eesmärk õpetada inimestele oskust elada koos merega ja väärtustada elukeskkonda mere ääres. Hetkel tegeletakse Tallinnasse filiaali asutamisega, mille tegevus  on samuti suunatud venekeelsele elanikkonnale. Probleem on leida pedagooge ja valdkonna spetsialiste, kes teadmisi merest noortele edasi annaks.

Ettepanek:

• asuda koostööd tegema Linda Metsorgi poolt juhitava Läänemere projektiga, mis on suunatud nii noorte, kui ka pedagoogide koolitamisele mere ja merekeskkonna valdkonnas.
• Läänemere projekti kohta panna rohkem informatsiooni veebi üles.
• Pidades oluliseks jätkusuutlikkust avaldab Rannarahva Koda toetust Linda Metsaorgi jätkamisele Läänemere projekti eestvedajana, mis tegeleb noorte harimisega merenduse ja keskkonna vallas ja mida ta on aastast 1989 vedanud.

Saabuvad üritused:

13-14. mail toimub  sadamate seminar Viinistus: reostustõrje, praktiline tuletõrjeõppus, keskkonnakaitse, sadamale legendi loomine. Korraldab Hoia Eesti Merd

22.aprill toimub Rannarahva Muuseumis randlaste pärandkultuuri koguvate muuseumite ja erakogujate ümarlaud

Ümarlaua protokolli on võimalik küsida Riina Aasma käest riina@rannarahvamuuseum.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. Mai 2007.a määruse nr. 37 “Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseks ning väikelaeva või jeti pisteliseks kontrollimiseks” muutmiseks:

1. §4 olevas varustuse tabelis D ja C kategooria paatidel nõutud 100N päästevesti asemel lubada kasutada ka 50N ohutusvesti või ohutusülikonda ja D kategooria paadil ei ole kohustuslik päästerõnga või viskelingu olemasolu, seda ka C kategooria paatidel kuni 5nm kaldast.

2. §6 lõige 4 tunnistada kehtetuks.

Selgitus:

D ja C kategooria paate kasutatakse erinevateks tegevusteks. Lihtsalt istumise ja kalapüühi kõrval tegeletakse ka sportlike tegevustega. Samuti on enamik veespordi ja vabaaja veetmise vahendid just C kategooria paadid
ja tegevus toimub põhiliselt ranna lähedal. 50N ohutusvestiga on vette kukkudes palju parem ujumisliigutusi teha kui 100N päästevestiga. Täiesti põhjendatult on ka naaberriikides väikelaevade varustuse algtasemete juures lubatud 50N ujuvusvahendid. Paadi konstruktsioonikategooria näitab juba ära millistes tingimustes on paat mõeldud kasutamiseks. Seda, et paati kasutatakse valedes tingimustes ei peaks kompenseerima kõikidele suurema kandvusega vesti kasutamise nõudega. Sama ka peestelingu puhul. D kategooria paadis on lihtsam paar korda aeruga tõmmata ja abivaja paati aidata kui kõikuvas paadis püsti tõusta ja midagi viskama hakata. D kategooria paadid on eranditult kõik madala poordiga ja abivajajani ulatumine on lihtsam.

Kaaskiri:

Väikelaevade varustuse määrusega ei ole Eestis lubatud 50N individuaalse ujuvusvahendi kasutamine. Väiksemate, põhiliselt D aga ka C kategooria paatidega veedetakse vaba aega just ranna lähedal, mitte kaugel avamerel. Veesporti harrastatakse samuti põhiliselt ikka ranna lähedal ja hea ilmaga. Arenenud merenduspoliitikaga riikides on nö D kategooria piirkonnas 50N ujuvusvahend piisav ohutusvahend ja tegelikult ongi sellega parem ja mugavam vees liikuda võrreldes lohakalt selga pandud 100N päästevestiga. Samuti on tõsiseks probleemiks väiksemates paatides kogu suuremõõtmelise varustuse paigutamine. Päästeling või rõngas D kategooria paadis ei oma päästevahendina olulist otstarvet kuna tunduvalt lihtsam on paar korda aeruga tõmmata kui proovida tõusta püsti ja püüda visata päästelingu tekitades sellega ohtliku olukorra nii iseendale kui ka paadis olijaile, sest vähegi tormisema ilmaga on väikeses paadis tasakaalust väljaviivate liigutuste tegemine ohtlik ja lubamatu. C kategooria paadi varustus ranna lähedal (3-5nm) võiks olla samaväärne D kategooria omaga.

Arvestades avalikkuse huvidega veeta vaba aega ohutult ja mugavalt just väikelaevanduse ohutusest lähtuvalt palume tungivalt väikelaevade varustuse määruses võtta arvesse 50N ujuvusvahendi lisamise ja päästelingu väljajätmise D kategooria paatidel ja kuni 5nm kaldast ka C kategooria paatidel.