Koostööümarlaud 8. Aprillil Rannarahva Kojas

Lühikokkuvõte

Osalejad:

1. Merle Kuris – MTÜ Balti Keskkkonnafoorum
2. Linda Metsaorg – Eru Lahe Rannarahva Selts
3. Jüri Lember – Meremeeste Sõltumatu AÜ, Erakond Eestimaa Rohelised meretoimkond,
4. Alvi Rand – Erakond Eestimaa Rohelised Saare ja Muhu piirkond
5. Kati Kukk – Eesti Merematkamise selts
6. Mairold Metsaviir – Eesti Merematkamise selts, ESS Kalevi Jahtklubi
7. Ado Tikerpäe – Hoia Eesti Merd, ESS Kalevi Jahtklubi
8. Kaido Vagiström – SA Tapurla sadam, MTÜ Harju Kalandusühing
9. Agni Kaldma – Eestimaa Looduse Fondi mereprogramm
   10.  Andres Tammiste – Purtse merepääste
   11.  Andrus Saulep – Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Mereakadeemia
   12.  Peeter Tiks- Sisevete Laevaliinid, Sisevete Jahtklubi
   13.  Marina Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus
   14.  Erhard Jannsen – Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus
   15.  Mehis Luus – Toila Ontika Merekuurort
   16.  Piia Tamm, Toila Ontika Merekuurort
   17.  Andres Jagor – MTÜ Harju Kalandusühistu
   18.  Ahti Aasma – merehuviline
   19.  Jan Pankovets – Rakendus Ökoloogia klubi
   20.  Deniss Vinogradov – Rakendus Ökoloogia klubi, ArtFactory
   21.  Riina Aasma – SA Rannarahva Muuseum
   22.  Alar Mik – SA Rannarahva Muuseum
   23.  Külli Jaakon – SA Rannnarahva Muuseum

Rannakülade kaardistamine ja koostöö

Paljudes piirkondades on rannakülad välja suremas, inimestel pole lähikonnas tööd, ollakse sunnitud elukohta vahetama, noored lähevad ära. On ka piirkondi, kus rannakülad on aktiivsed, teevad koostööd, soodustavad paigalejäämist. Olukorra kaardistamiseks on vaja saada kontakt kõikides rannakülades kas siis omavalitsuste kaudu või kohale sõites. Rannarahva Muuseum soovib seoses ekspositsiooni uuenemisega koostada virtuaalse rannakülade kaardi, kus on nii ajalooline lugu, kui ka tänapäevane  informatsioon. Toila rannaküla lugu hakatakse koguma kohaliku Leader tegevusgrupi toetusel, plaanis kalurilugude kogumik välja anda ja ka veebi välja panna. Ettepanek välja anda veebipõhine lautrikohtade kaart.

Rannakülade kontaktid on vajalikud, et kaasata kohalikke inimesi neid puudutavatesse otsustesse (näiteks põlise rannapüügi õigus).

Palju infot on kogutud seoses kalanduspiirkondade strateegiate koostamisega, midagi on kindlasti ka Kodukandi liikumisel.

Otsustati:

• Kaardistada, millist infot on juba kogutud ja seejärel töötada välja küsimustik: püsielanike arv, kalapüügiga tegelevate inimeste arv, lautrikohad, sadamad, kooli-poe-rahvamaja olemasolu jne. Riina Aasmale saata informatsioon, mis puudutab juba kogutud andmeid.
• Tegeleda rannakalanduse töögrupis aktiivselt edasi põlise püügiõiguse teemaga

Randlust puudutavad teemad merenduspoliitikas

Merenduspoliitika töögrupile oleks vaja esitada Rannakülade taaselustamist (mida ei kajastata merenduspoliitikas) puudutavaid märkusi ja soove – see võimaldab tulevikus merendusmeetmega saada ka randluse valdkonda raha. Randluse meedet merenduspoliitikas pole, oleks vaja meetmete alla konkreetseid rannarahva teemasid. Ilma riikliku toetuseta ei hakkagi rannakülad arenema.

Otsustati:

• Vaja välja töötada 6-7 randlust puudutavat põhiteemat/postulaati, mis esitada merenduspoliitika töögrupile. Asjaga on kiire, aprilli lõpuks vaja ettepanekud teha. Alar Mik Rannarahva Kojast võtab kureerimise enda peale ja konntakteerub ka valdkonna spetsialistidega.
• Riina Aasma ja Jüri Lember esitavad kutse merenduspoliitika töögrupile tulla Rannarahva Koja koosviibimisele, et nende küsimuste üle arutleda.

Muud teemad

Sillamäe Rakendusliku Ökoloogia Keskus tegeleb Ida-Virumaal venekeelsele elanikkonnale suunatud ja merega seotud keskkonna, hariduse ja kultuuriprojektide eestvedamisega. Eesmärk õpetada inimestele oskust elada koos merega ja väärtustada elukeskkonda mere ääres. Hetkel tegeletakse Tallinnasse filiaali asutamisega, mille tegevus  on samuti suunatud venekeelsele elanikkonnale. Probleem on leida pedagooge ja valdkonna spetsialiste, kes teadmisi merest noortele edasi annaks.

Ettepanek:

• asuda koostööd tegema Linda Metsorgi poolt juhitava Läänemere projektiga, mis on suunatud nii noorte, kui ka pedagoogide koolitamisele mere ja merekeskkonna valdkonnas.
• Läänemere projekti kohta panna rohkem informatsiooni veebi üles.
• Pidades oluliseks jätkusuutlikkust avaldab Rannarahva Koda toetust Linda Metsaorgi jätkamisele Läänemere projekti eestvedajana, mis tegeleb noorte harimisega merenduse ja keskkonna vallas ja mida ta on aastast 1989 vedanud.

Saabuvad üritused:

13-14. mail toimub  sadamate seminar Viinistus: reostustõrje, praktiline tuletõrjeõppus, keskkonnakaitse, sadamale legendi loomine. Korraldab Hoia Eesti Merd

22.aprill toimub Rannarahva Muuseumis randlaste pärandkultuuri koguvate muuseumite ja erakogujate ümarlaud

Ümarlaua protokolli on võimalik küsida Riina Aasma käest riina@rannarahvamuuseum.ee

Eesti Paadi koosolek 31. Märtsil

Järgmine Eesti Paadi koosolek toimub Märtsi viimasel päeval Pirital uuenenud TOP restoranis algusega kell 16:00. www.top80.ee

09.12.2009

Kolmapäeval, 9. Detsembril algusega kell 16:00 toimus Pirita TOP restoranis Eesti Paadi koosolek, kus arutati Meremess 2010 detaile ning paadimaksuga seonduvaid infokilde. Koosolekul vastas küsimustele Toomas Lindjärv veepolitseist, kellega koos sai kirja pandud neli probleemset punkti, millega edasi tegeleme.

15.10.2009

Eesti Paadi koosolek toimus 15. Oktoobril kell 12:00 Kalevi jahtklubi hoone teisel korrusel kapteni kajutis. Koosolekul tegi 60 minutit kestnud ettekande FinnBoati ülesehitustest, tegemistest ja soome meremessi korraldamisest FinnBoati tegevdirektor Jouko Huju.

16.09.2009

Kolmapäeval, 16. Septembril algusega kell 16:00 toimus Pirita TOP restoranis Eesti Paadi koosolek. Arutlusel olid Meremessi ja ARKiga seotud teemad.

Meremess:

· Meremess oli sel aastal edukas, kuid arvestades hetkeolukorda paaditurul on mõistlik aastal 2010 korraldada üks mess Meremessi nime all Eesti Näitustes.

· Oleme seisukohal, et kui ühe katuse all peab olude sunnil toimuma kaks erinevat messi (nagu sel aastal Sport Act ja Merevärav), võiks teine mess olla mereteemaga seotud, näiteks surfimess.

· Finnboat võttis vastu otsuse aastal 2010 toetada Meremessi.

Läbirääkimised Eesti Näitustega korraldusliku poole, sh. võimalikult madala ruutmeetri hinna osas jätkuvad.

Muud teemad:

· Kardetud varguste laine pole kohale jõudnud, sest varastatud tehnikale pole ostjat. Vargusi on vähe, kuid siiski on: Varastatud on mootoreid ja ka näiteks 8,5m pikk Crownline kaater.

19.05.2009

Teisipäeval, 19. Mail toimus Pirital, Kalevi jahtklubi kaptenite kajutis 2 tundi ja 15 minutit kestnud koosolek, millest võtsid osa:

Raivo Kütt, JMK Marine
Kaarel Paakspuu, Bell Boats
Gerli Koppel, MKM
Sulev Vill, ARK
Rein Einer, ARK
Jaanus Matso, VTA
Andres Kõnd, VTA
Kalle Kõllo, Premium Boats
Ivar Kõllo, Premium Boats
Lyn Laidsaar-Kõllo, Premium Boats
Jaak Unnuk, Jakari Marine
Mart Saarsoo, Estantex
Rein Raudsepp, Bike & Boat World
Anni Hartikainen, Eesti Väikelaevaehituse Liit
Kristo Herzmann, Eesti Paat

Teemaks olid registreerimisega seotud küsimused:
1.    Plagiaatide registrisse sattumine, mured paatide ja jahtide arvelevõtmisega. Isetehtud ja ka kasutatud paatide puhul võiks esimene samm olla ülevaatus VTA’s.
2.    Vastavusdeklaratsioon. Kas eurodirektiivi ei ole tõlgendatud liiga sönasõnalt? Selle tagajärjel nõutakse vastavusdeklaratsiooni iga paadimudeli asemel igale paadile. Gerli lubas teemat uurida.
3.    Infovahetuse puudumine. Hakkame vahetama protokolle ning suhtleme tihedamalt.

Tänud kõigile koosolekust osavõtjatele!