Paadimaksu järgmisel aastal enam ei ole.
31.05.2010IRL ja Reformierakond otsustasid tänasel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel kaotada alates 1. jaanuarist 2011 üleriigiliselt nii müügi- kui paadimaksu.
«Me ei ole nõus kõrvalt pealt vaatama, kuidas Tallinna linn järjekordselt oma käe linnarahva taskusse ajab. Tallinn ei ole vürstiriik, siin elavatel inimestel on õigus kaitsele ja riik siinkohal oma kaitset Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide omavoli eest ka pakub,» ütles IRLi poliitikasekretär Margus Tsahkna.
Tema sõnul toob Tallinnas kehtestatud müügimaks endaga üleriigilise hinnatõusu, ohustab töökohti ja loob suure segaduse ettevõtluses.
«On selge, et Tallinna müügimaks toob endaga kaasa oluliselt rohkem kahju ja segadust kui kasu. Olukorras, kus Tallinn ei ole kärpinud oma valitsemis- ja poliitpropaganda kulusid, ei pea me võimalikuks pealt vaadata, kuidas linnarahva taskust lisaraha võetakse,» rääkis Tsahkna.
Müügimaksu kehtestamine tähendab Tsahkna sõnul sisuliselt seda, et lisaks ebaõiglaselt kõrgele maamaksule võetakse iga tallinlase taskust aastas rohkem kui 1000 krooni lisaraha.
«Vaid päev enne müügimaksu kehtima hakkamist ei tea enamik ettevõtjaid, milliste teenuste pealt maksu kogutakse,» ütles Tsahkna.
Reformierakonna juhatuse liige Keit Pentus märkis, et kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis peab ta õigeks, et kogu riigi majanduskeskkonda rikkuv müügimaks seadusega tühistataks.
Pentus sõnas, et ettevõtluskliima puhul on stabiilsus, lihtsus ja läbipaistvus ühed kõige olulisemad asjad. «Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud segadus müügimaksu kehtestamisel on andnud sellele meie reklaamitavale stabiilsele ja ettevõtjasõbralikule majanduskeskkonnale korraliku põntsu. Ja see ei ole ühe isepäise omavalitsuse küsimus. See puudutab tervet riiki,» rääkis Pentus.
Tema hinnangul ulatub Tallinna müügimaksu hindu kergitav mõju kaugele üle ühe omavalitsuse piiri. «Nii pole tegu enam klassikalises mõttes kohaliku maksuga, vaid koormisega, mis pannakse ühe omavalitsuse otsusega peale ka ülejäänud elanikele.»
«Savisaare müügimaks ei ole oma sisult kohalik maks. Just sel põhjusel tuleb see kogu riigi ettevõtluskeskkonda ja tarbijate olukorda halvendav maks tühistada,» lisas Pentus.
Rahandusministeeriumi teatel kehtib praegu müügimaks Maardu linnas ja Harku vallas. Nemad jääksid algavast aastast nendest tuludest ilma. Pentus ütles, et seadus hakkabki uuest aastast kehtima seepärast, et kõik jõuaksid sellega oma uute eelarvete koostamisel arvestada.
Koalitsioon otsustas kaotada müügimaksu ja paadimaksu üleriigiliselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.
Müügimaksu eelnõu antakse parlamendis üle kolmapäeval.
Suplejad Pirita muuli tipus
28.04.2010Pirita sadamas toimub pidev veeliiklus ning kaatritel, eriti jahtidel on piisavalt keeruline läbida kitsas sissesõidutee (merevärav). Erinevalt autodest ei püsi veesõidukid kindlalt valitud sõidutrajektooril, nende liikumist mõjutab tuul ning muuli tekitatud ristlainetus, mis võib paati ootamatult valitud kursist kõrvale liigutada. Muuli tipust vettehüppeid sooritavad inimesed ei teadvusta endale, et kord juba vees olles võtab neil veest välja tulemine väga palju aega. Enamasti jõuab selle ajaga mereväravani mõni veesõiduk, mille kapten siis niigi keerulises olukorras lisaks ristlainetusele, kaasliiklejatele ning mereväravetele veel suplejatele tähelepanu peab pöörama. Eluohtlikke olukordi on mereväravas tekkinud liiga palju.
Nii veepolitseil kui ka kohalikul territoriaalsel politseijaoskonnal (Ida politseijaoskond) on õigus ja ka kohustus jälgida “Tallinna Linna Heakorra eeskirja”, mille 7.peatükk “Heakorra nõuded linnas elavale või viibivale isikule” § 13 lg 8 sätestab “keelatud on ujuda ja supelda selleks mitteettenähtud kohas”.
Antud rikkumist saab karistada “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 66(2) lg 1 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk siis kuni 6000 krooni. Nimetatud rikkumist saab lisaks riigipolitseile menetleda ka munitsipaalpolitsei.
Eesti Paat hoolitseb, et Pirita muuli tippu saaksid üles selgelt nähtavad suplemist keelavad plakatid koos trahvihoiatusega.
Lisainfo:
Kristo Herzmann
+372 5837 4124
kristo@estboat.ee
KJK kolmapäevakute finišid Pirita jõel
24.04.2010Loe: Diskussioon Kipperi foorumis
Erinevates ringkondades on seda teemat arutatud juba mõnda aega; tutvustan mõtteid ning probleeme ka Teile lootuses alustada sisutihedat argumenteeritud diskussiooni.
Nimelt on valupunktiks kolmapäevakute lõpusirge, ehk siis merevärava ja jõe muulidevahelise (ja muuli ning topi ujuvsilla vahelise) ala läbimine. Kui jahid võistluse käigus merelt jõele purjetavad, on kaptenite eesmärk kiiresti finišisse jõuda, seega võib juhtuda, et (mitte neile endile) ohtlike olukordade vältimine ei ole prioriteediks. Kui aga kogenematu merele sõita sooviv kaatrijuht või mittevõistleva jahi kapten mereväravas kolme võistlevat täispurjes jahti tema suunas kihutamas näeb, on paanika kerge tulema. Samuti juba muulide vahel liigeldes ei anna võistlevad jahid merele sõita soovivatele kaatritele (jahtidele) just meelsasti teed ning võib tekkida olukord kus merele soovijad peavad sõitma slaalomit jahtide vahel või suruma end ohtlikult muulile lähedale. Võistleva jahi kapten tunneb end tänu suurele kogemustepagasile kindlalt, kuid just see kogenematu kaatri või mittevõistleva jahi omanik on väga ebameeldivas olukorras.
Teiseks valupunktiks on jahtide poolt tekitatavad lained. Paljud topi slipi juures oleva ujuvkai ääres seisvate kaatrite omanikud ei ole rahul jahtide poolt tekitatud lainetusega. Kindlasti ületab täispurjes jaht ka kehtestatud kiirusepiirangut, kuid see selleks – kui lainet ei tekita, pole probleemi. Suured 40+ jalased jahid aga tekitavad laineid ning olukorras, kus terve jõgi on võistlejaid täis, ei ole välja kujunenud liikluskultuur selliselt, et suured jahid sõidaksid muuli poolt finiši suunas ning väikesed sõidaksid kaatrite ujuvkai poolt finiši suunas…
Mõistan, et võistluste lõpetamine jõel on aset leidnud väga kaua aega (on traditsioon) ning võistlejad ise on sellega harjunud, kuid nimetatud valupunktid eksisteerivad kahjuks teiste jõel liiklejate ja parkijate jaoks reaalselt. Saan võistluste korraldajatest aru, jõel võistluste lõpetamise näol on tegu mugava ning ka pealtvaatajale show’d pakkuva lahendusega ning see võikski ju nii jääda, kui ainult poleks neid teisi liiklejaid ja parkijaid ümberringi…
Kas Teie oskate pakkuda lahendusi neile probleemidele?
Ettepanek 50N päästevestide kasutamise seadustamiseks.
4.03.2010Ettepanek Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. Mai 2007.a määruse nr. 37 “Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseks ning väikelaeva või jeti pisteliseks kontrollimiseks” muutmiseks:
1. §4 olevas varustuse tabelis D ja C kategooria paatidel nõutud 100N päästevesti asemel lubada kasutada ka 50N ohutusvesti või ohutusülikonda ja D kategooria paadil ei ole kohustuslik päästerõnga või viskelingu olemasolu, seda ka C kategooria paatidel kuni 5nm kaldast.
2. §6 lõige 4 tunnistada kehtetuks.
Selgitus:
D ja C kategooria paate kasutatakse erinevateks tegevusteks. Lihtsalt istumise ja kalapüühi kõrval tegeletakse ka sportlike tegevustega. Samuti on enamik veespordi ja vabaaja veetmise vahendid just C kategooria paadid
ja tegevus toimub põhiliselt ranna lähedal. 50N ohutusvestiga on vette kukkudes palju parem ujumisliigutusi teha kui 100N päästevestiga. Täiesti põhjendatult on ka naaberriikides väikelaevade varustuse algtasemete juures lubatud 50N ujuvusvahendid. Paadi konstruktsioonikategooria näitab juba ära millistes tingimustes on paat mõeldud kasutamiseks. Seda, et paati kasutatakse valedes tingimustes ei peaks kompenseerima kõikidele suurema kandvusega vesti kasutamise nõudega. Sama ka peestelingu puhul. D kategooria paadis on lihtsam paar korda aeruga tõmmata ja abivaja paati aidata kui kõikuvas paadis püsti tõusta ja midagi viskama hakata. D kategooria paadid on eranditult kõik madala poordiga ja abivajajani ulatumine on lihtsam.
Kaaskiri:
Väikelaevade varustuse määrusega ei ole Eestis lubatud 50N individuaalse ujuvusvahendi kasutamine. Väiksemate, põhiliselt D aga ka C kategooria paatidega veedetakse vaba aega just ranna lähedal, mitte kaugel avamerel. Veesporti harrastatakse samuti põhiliselt ikka ranna lähedal ja hea ilmaga. Arenenud merenduspoliitikaga riikides on nö D kategooria piirkonnas 50N ujuvusvahend piisav ohutusvahend ja tegelikult ongi sellega parem ja mugavam vees liikuda võrreldes lohakalt selga pandud 100N päästevestiga. Samuti on tõsiseks probleemiks väiksemates paatides kogu suuremõõtmelise varustuse paigutamine. Päästeling või rõngas D kategooria paadis ei oma päästevahendina olulist otstarvet kuna tunduvalt lihtsam on paar korda aeruga tõmmata kui proovida tõusta püsti ja püüda visata päästelingu tekitades sellega ohtliku olukorra nii iseendale kui ka paadis olijaile, sest vähegi tormisema ilmaga on väikeses paadis tasakaalust väljaviivate liigutuste tegemine ohtlik ja lubamatu. C kategooria paadi varustus ranna lähedal (3-5nm) võiks olla samaväärne D kategooria omaga.
Arvestades avalikkuse huvidega veeta vaba aega ohutult ja mugavalt just väikelaevanduse ohutusest lähtuvalt palume tungivalt väikelaevade varustuse määruses võtta arvesse 50N ujuvusvahendi lisamise ja päästelingu väljajätmise D kategooria paatidel ja kuni 5nm kaldast ka C kategooria paatidel.
Paadimaksu tühistamise poolt allkirjade kogumine
10.02.2010Tallinna Linnavalitsus on otsustanud maksustada alates 1. jaanuarist 2010.a. kõiki Tallinna paadiomanikke nn. paadimaksuga. Käesoleva kirjaga kutsume me lugupeetud Tallinna Linnavolikogu üles tühistama oma 17.detsembri 2009 määrust nr 46, mis selle maksu kehtestas. Paadimaks planeeritud kujul on mitte ainult ebaõiglane ja kokkusobimatu Tallinna kui merelinna kuvandiga, see maks on kehtestatud ka rutakalt ja ebakompetentselt.
Tallinn on merelinn ja ühele merelinnale ei ole sobiv sellise paadimaksu kehtestamine, nagu Tallinna Linnavalitsus seda soovib. Reformierakond on algatanud eelnõu, mis tühistaks paadimaksu. See eelnõu tuleb arutusele Tallinna Linnavolikogus. Seal anname Linnavalitsusele üle ka kõik kogutud allkirjad.Paadimaksu tühistamist toetavad MTÜ Eesti Paat, Eesti Väikelaevaehituse Liit, Rannarahva koda, MTÜ Kipper.ee väikelaevnikud ja MTÜ Koos Kalale
Anna oma allkiri toetamaks linnakodanike üleskutset paadimaks Tallinnas kehtetuks tunnistada!
Tallinna linnapea paadimaksust
2.01.2010Linnavolinik Valdo Randpere (Reformierakond) uuris linnapealt müügi- ja paadimaksu kohta. Toome eraldi välja linnapea teksti paadimaksu kohta:
“Tallinna linnavolikogu määruse eelnõu “Paadimaks Tallinnas” näeb ette maksustada paadi seadusjärgset omanikku, kes elab linna haldusterritooriumil. Seega ei oma paadi asukoht tähtsust. Täna on kahjuks keeruline selgepiiriliselt prognoosida, kas paadimaksu kehtestamine tekitab väikelaeva omanike hulgas ajendi lahkuda Tallinna linnas elunevate ja asuvate isikute registrist. Hindame taolist tõenäosust siiski madalaks, samas ei saa me loomulikult välistada, et üksikuid juhtumeid võib ette tulla.”
Arupärimine linnapeale:
http://www.estboat.ee/failid/randpere_linnapeale.pdf
Linnapea vastused:
http://www.estboat.ee/failid/randpere_linnapeale_vastus.pdf
Määruse eelnõu “Paadimaks Tallinnas” võeti vastu.
18.12.2009Volikogu erakorraline istung 17. Detsembril algusega kell 14:00
LINNAEELARVE
Rääkides 2010 linnaeelarvest, vastas Savisaar küsimustele. Noppeid vastustest:
* Paate 3000 ringis, aga neid arve tuleb täpsustada.
* Tuleks sisse viia seadusemuudatus, mis lubaks maksu koguda ka 12-24m paatidelt.
* Kui suuremad paadid saab maksu alla, saab väiksemate paatide maksumäära ümber jaotada.
* Riigi maksud napsavad kodaniku rahakotist umbes 10 krooni päevas, müügi- ja paadimaks aga ainult 80 senti päevas.
* Kui juhiti tähelepanu asjaolule, et paadimaks pole reaalne, ning seati kahtluse alla, kui palju paadimaksu tegelikult laekub, vastas Savisaar nii: “Rääkige rääkige, et on ebareaalne, kuni üks päev lähete mööda ja näete, voh, TEHTUD!”
Remo Holsmer võtab sõna:
„Linnavalitsus on tõsise ämbri ette võtnud“
Reformierakond kutsub üles eelnõusid tagasi võtma.
Tarmo Kruusimäe linnaeelarve ettekande vastuseks:
* Paadimaks 10mln ei ole mitte mingi eelarve täitmine.
* Paadimaks ei täida enda eesmärki, see on nõndanimetatud paadialuste kättemaks paadiomanikele.
2010 Eelarve muudatusettepanekud:
Muudatusettepanekute nimekiri:
http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Eelnoud/Dokumendid/pdok11529.xls
Nr. 43 – Reformierakonna ettepanek jätta eelarvest välja müügimaks ja paadimaks.
Vastu 50, poolt 23.
Nr. 64 – IRL ettepanek jätta eelarvest välja paadimaks.
Vastu 51, poolt 22.
PAADIMAKS
Peale paadimaksu esimest lugemist vastas abilinnapea Taavi Aas küsimustele.
Remo Holsmer: Määruse eelnõu on kiirustades ja rabistades tehtud… Kui mitu paati läheb maksustamisele ja mis asutustega koostööd tehti?
Taavi Aas: Eelnõud pole tehtud kiirustades, eelnõu on tehtud põhjalikult. Eelnõu on koostatud vastavalt Eesti seadustele.
Taavi Aas: Uue aasta alguses esitab linnavalitsus muudatusettepanekud kohalike maksude seaduse muutmiseks. Paadimaksu määrus tuleb kehtestada enne eelarve kinnitamist.
Ants Leemets: Mis riigist Taavi Aas pärit on? Kas tahetakse paadimaksuga kassasse raha saada või tahetakse midagi muud (sihtotstarbeliselt kasutada)?
Taavi Aas: Tallinn on astunud mereohutuse suunas samme, näiteks veepolitseile ostnud kaatri. Tallinn astub samme, et teha korda väikeseid linnale kuuluvaid sadamaid. Tallinn püüab korda teha Aegna kaid.
Kalev Kukk: Kas statsionaarse mootoriga kummipaadid kuuluvad maksustamisele?
Taavi Aas: Kummipaadid ei kuulu maksustamisele.
Küsimus: Kas politsei kaater ka maksustamisele kuulub?
Taavi Aas: Eelnõu järgi kuulub maksustamisele.
Kalev Kukk: Osa kummipaate peab läbima tehnilise ülevaatuse, miks nemad ei pea paadimaksu maksma?
Taavi Aas: Varsti tehakse kohalike maksude seaduse muudatusettepanekud.
Remo Holsmer: Eelmine vastus sellele küsimusele oli suvaline. Mitu paati läheb teie arvates maksustamisele selle eelnõuga?
Taavi Aas: 3346. 2,5-4m alused maha arvates 2300. Sinna peaksid lisanduma need paadid ja kaatrid, mis 12-24m pikad. Varsti tehakse kohalike maksude seaduse muudatusettepanekud.
Küsimus: Millal hakatakse Aegna sadamat korrastama ning kui maks laekumata jääb, mis siis saab?
Taavi Aas: Ei ole põhjust arvata, et maks laekumata jääb.
Küsimus: Kui paat (või paadi omanik) Haapsallu kolib, mis siis paadimaksu laekumisest saab?
Taavi Aas: Tallinnal on piisavalt palju soodustusi, et elanik valiks elukohaks Tallinna.
Õnne Pillak: Kui palju kasvab Pirita jõe ääres oleva paadilaenutuse tunnihind paadimaksu rakendudes?
Taavi Aas: Pirita jõe paadilaenutuse paadid on alla nelja meetri pikad.
Taavi Aas ei tea, kas mujal Eestis on kuskil paadimaks kehtestatud.
Taavi Aas ei tea, kas Helsingis on paadimaks kehtestatud.
Küsimus: Kas paadimaks hakkab kehtima purjesportlastele?
Taavi Aas: Kuna spordilaevad ei kuulu registrisse, siis neile ei kehti paadimaks.
Sõna võtab Kalev Vapper:
* Nii mittesisulist asja ning olemuselt rumalat asja nagu paadimaks, pole enne linnavolikogus kuulnud.
* Tegemist on häbiväärse ja tobeda ettevõtmisega.
* Tublisti üle poole Eesti paatidest on üle 10 aasta vanad, enamus neist paatidest maksavad umbes 6000kr. Kui paadimaks on samasuur, on asi nonsens.
* Miks paadimaks on üldine kõigile? Uhiuus 4,5m paat vs. Vana 4,5m puust kaluripaat.
* Paljud paatidest seisavad hoopis Tallinnast väljas, omanikud elavad Tallinnas.
* Kas me tahame, et merel käiksid mitte-tallinnlased.
* Kalev Vapper arvab, et merenduskomisjoni hakkab juhtima Taavi Aas.
* Kalev Vapperi kõne jäi aja lõppemise tõttu poolikuks. Lõpulause: „Lõpetage see lollus juba eos!“
Sõna võtab Tarmo Kruusimäe:
* Taavi Aas ütles, et kummipaadid ei lähe arvesse. Millepärast siis need kummipaadid arvesse ei lähe?
* Nüüd äkki ütlevad kõik, et paat on kummist.
* Taavi Aas naguinii ei jaga seda matsu, Tarmo Kruusimäe räägib teistele…
* Paadimaksu hirmus inimesed põletavad oma vanad paadid ära.
* Linnavalitsus on õigel teel. Määruse eelnõu seletuskirjas ja sõnavõttudes on rõhutatud meresõiduohutust ning selle arendamist. Tarmo Kruusimäe: „Meresõiduohutuse tõstmiseks pole midagi lihtsamat, kui likvideerida PAADID!“
* Paatide Tallinnast välja registreerimiseks on aega kolm päeva (bürokraatia võtab aega asutustes).
Hääletus: Saata määruse eelnõu teisele (viimasele) lugemisele.
Vastu 19, poolt 47.
Määruse eelnõu “Paadimaks Tallinnas” teine lugemine möödus kiiresti.
Küsimused Taavi Aasale olid koomilised ning vastused olematud.
Ka detailsetele asjakohastele küsimustele Taavi Aas sisuliselt ei vastanud.
Abilinnapea naerdi südamest opositsiooni poolt välja.
Lõpphääletus määruse eelnõu “Paadimaks Tallinnas” vastuvõtmiseks:
Poolt 52, vastu 18. Otsus vastu võetud.
MTÜ Eesti Paat, Rannarahva koda ja Eesti Väikelaevaehituse Liit tänavad volikogu liikmeid:
Tarmo Kruusimäe
Kalev Vapper
Remo Holsmer
Ants Leemets
Kristo Herzmann
MTÜ Eesti Paat kõneisik
Gsm: 5837 4124
Faks: 6 21 21 05
Mail: kristo@estboat.ee
Määruse eelnõu “Paadimaks Tallinnas”
15.12.2009Sel neljapäeval, 17. Detsembril, otsustatakse Tallinna linnavolikogus paadimaksu kehtestamine Tallinnas alates järgmise aasta esimesest Jaanuarist. Arutlusele tulev määruse eelnõu on puudulik ning seletuskiri täis loogika- ja faktivigu. Paadimaksuga seoses ei ole Eesti Paat, ega ka linnavolikogu liikmed saanud eelnõu koostajalt, Transpordiametilt, adekvaatseid vastuseid.
Paadimaks
1.12.2009Tallinna linn soovib rakendada paadimaksu kõigile kuni 12m pikkustele väikelaevadele. Täpsustamaks informatsiooni paadimaksu rakendamise kohta saatsid Eesti Paat ja Eesti Väikelaevaehituse Liit Tallinna abilinnapeale vastavasisulise järelepärimise.
MSOS muutmise eelnõu.
1.05.2009Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud ministeeriumitele kooskõlastamiseks Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tekst on leitav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemis e-õigus.
Eesti Väikelaevaehituse Liidu ja Eesti Paadi ühised seisukohad seaduse muutmise eelnõu osas.
1. Inimeste vedu väikelaeval vaba aja veetmise teenust osutades ja sellega raha teenides on sisuliselt ikkagi reisijate vedu. Lihtsalt kuni 12 reisijat pardal on kooskõlas SOLAS konventsiooniga. Näitena olgu toodud inimeste transport liinil Pirita – Naissaar, kus enamasti on kundede eesmärgiks jõuda saarele, teisalt toimub see tõepoolest valdavalt vabast ajast. Sõnaga, asju võiks nimetada ühemõtteliselt, ehk siis see on reisijate vedu.
Praeguse pakutava definitsiooni järgi võib välja lugeda, et mõiste „väikelaev, millega korraldatakse tulu saamiseks reise vaba aja veetmiseks“ alla hakkavad kuuluma kõik 2,5–24 meetrise kogupikkusega veesõidukid, millega
• korraldatakse tulu saamiseks reise vaba aja veetmiseks või
• mida renditakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks või
• kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks või
• esitletakse müügi eesmärgil.
Kuna sellistele alustele rakenduks praeguse eelnõu kohaselt ka iga-aastase tehnilise ülevaatuse nõue, muudab see väikelaevade kasutamise ja müügi oluliselt komplitseeritumaks. Samuti allutab eelnõu KÕIKIDE kutsetöös kasutatavate aluste defineerimine laevaks tehnokontrolli nõuetele ka kaluripaadid jm tööd tegevad väikesed alused, sh jõe- ja siseveekogude paadid, laenutatavad aerupaadid näiteks Kuressaare Vallikraavis ja Põltsamaa jõel jms.
Arvestades asjaolu, et senisele praktikale tuginedes kujuneb tehniline ülevaatus ikkagi formaalsuse täitmiseks (loe: päästevahendite loendamiseks), mille eest kasseeritakse järjekordset riigilõivu ning teadaolevalt on valdav enamus ohusituatsioone tulenenud sellest, et kapten on hoolimatu, mitte sellest, et laev ei vasta nõuetele, on selline lahendus absoluutselt põhjendamatu.
Ettepanekud:
• kaotada alla 24 meetriste laevade ja väikelaevade iga-aastase tehnilise ülevaatuse nõue üldse või äärmisel juhul rakendada ülevaatuse nõue ainult nendele alustele, mille juhtimiseks on vajalik väikelaevaejuhi tunnistus (lähtuvalt purje pinnast ja mootori võimsusest).
• teostada väikelaevade tehnilist ülevaatust ainult enne veesõiduki registreerimist ning anda registreerimise ja tehnilise ülevaatuse õigus Veeteede Ametile või VTA poolt volitatud isikule. Seda võiks korraldada näiteks jahtklubides ja sadamate juures.
• kõikvõimaliku varustuse olemasolu (ja mitte ülevaatuse tarvis laenamist) saab tagada ainult efektiivse pistelise kontrolliga ning rakendades rangeid karistusi puuduliku varustusega teenuse osutamise eest.
Meresõit muutuks ohutumaks, kui:
• kehtestada reisijaid vedavatele väikelaeva juhtidele täiendavad kvalifikatsiooninõuded. Vastav praktika on edukalt kasutusel näiteks Ühendkuningriigis. Niisuguse täiendava väljaõppe või atesteerimise kehtestamine tuleb aga hoolikalt läbi mõelda ning seda ei tohiks kindlasti kehtestada üleöö. Siin on vaja ülemineku perioodi. Täiendõppe sisu peaks ennekõike lähtuma SOLAS konventsioonist, rõhuasetusega meresõidu ohutusel, merepäästel ja parameditsiinil. Arusaaadavalt ei peaks see nõudmiste kompleks olema põhjendamatult suur, kuid peaks sisaldama raadioside operaatori väljaõpet (ROC või GOC, vastavalt sõidurajoonile).
• reisijaid vedavatele väikelaevadele oleks põhjendatud nõudeks omada pardal töökorras mereside vahendeid, mis vastavad sõidurajooni poolt esitatavatele nõuetele. Teatavasti on side meresõidu ohutuse üks arvestatavamaid tagatisi.
2. Väikesadamates kasutatava kohaliku navigatsioonimärgistuse paigaldamist sadama valdaja poolt lihtsustatud korras tuleks soosida, sest senine kord on põhjendamatult jäik ning seega kontraproduktiivne.
3. Trahvimääradest ja juhitunnistuse kontrollimisest:
• väikelaevade juhtimisõiguse kontrollimine tuleks viia samadele alustele liiklusseadusega ja muuta e-riigile vääriliseks: patrullalustele luua võimalus kontrollida isikutunnistuse alusel juhtimisõiguse olemasolu.
• karistus juhitunnistuseta seilamise eest peaks olema proportsionaalne rikkumisest tuleneva riskiastmega: väikelaevajuhtimise puhul väiksem ja laeva juhtimise ning reisijateveo puhul suurem.
• samuti on trahvimäärad proportsioonist väljas näiteks juhtimisõiguseta sõidu (50 trahviühikut) ja juhitunnistuse „koju unustamise“ puhul (200 trahviühikut)
4. Redaktsiooniline ettepanek: koondada või dubleerida väikelaevu puudutav regulatsioon ühte peatükki, et lihtsal väikelaevaeomanikul oleks parem orienteeruda, millise alusega kui sageli, kuskohas ja mida peab kontrollimas käima.